Uue veiniaasta tähistamine on olnud väga pikk traditsioon ja sel puhul mekitakse korjeaasta värsket veini. Alguse sai see tava 19. sajandi hakul Prantsusmaal, kus sellist veini nimetati vin de primeur ehk varajaseks veiniks ning sügisese marjakorjamise lõppu tähistati noore veini joomisega kõigis Prantsusmaa veinipiirkondades. Eriti populaarne oli uue aasta tähistamine Burgundiast veidi lõuna poole jäävas Beaujolais’ piirkonnas. Lyoni linna kõrtsmikud valasid soovijatele noort veini otse vaadist ja veini müüdi vaatidega ka mujale, seda paadiga mööda linna läbivat Saône jõge transportides. 20. sajandi alguses, kui Prantsusmaa kehtestas riiklikud nõuded veini kvaliteedile kõikides veinipiirkondades, tekkis piirang ka noore Beaujolais’ piirkonna veini müümisele, sest uus seadus lubas veini müüa alles peale 15. detsembrit. Piirang muudeti leebemaks 1951. aastal, kui Beaujolais’ marjakasvatajate ning veinitootjate ühing leppis Prantsusmaa põllumajandustoodetele kauba päritolu tõendit väljastava ametiga (INAO – Institut national de l’origine et de la qualité) uueks kuupäevaks 15. novembri. Liikuvaks pühaks kuulutati pidupäev ametlikult 1985. aastal.
Liikuv veinipüha leiab aset viinamarjade korjeaasta novembri kolmandal neljapäeval ja nagu aastavahetusega ikka, korgitakse värske punavein lahti kolmapäeva keskööl vastu neljapäeva. Tänavuse, 2023. veiniaasta ametlik kuupäev on seega 16. november, aga kärsitud veinisõbrad saavad veinibaarides ning vinoteekides vurrud veiniseks juba 15. novembri keskööl. Kes aga eelistab kolmapäeva hilisõhtul veinibaaris keskööd mitte ootama jääda, saab värsket punaveini endale soetada neljapäeva hommikul avatavatest veinipoodidest.

Mis on Beaujolais Nouveau ja Beaujolais Villages Nouveau?

See on noor värske punavein, mida valmistatakse Gamay viinamarjadest Beaujolais’ piirkonnas ning lastakse müügile juba saagikoristuse aastal. Marjade korje algas tavaliselt septembri lõpus ja oktoobri alguses, aga kliima soojenemine on toonud viimastel aastatel marjade korjamise varasemaks ning 2023. aastal algas korje lausa 1. septembril. Gamay marjasort oli laialt levinud keskajal Burgundia piirkonnas, see on isetekkeline ristand kuulsast ja kõrgelt hinnatud Pinot Noir marjasordist. Veidi setteline graniidipinnas Burgundiast lõunapoole jäävas Beaujolais’ alal sobib Gamay´le hästi ning seetõttu kasvabki see sort seal lausa 98% kogu kasvualast ja Beaujolais’d teatakse maailmas, kui mahlaselt marjast ning suupärast kergemapoolset punaveini. Beaujolais Villages Nouveau on samuti noor ja värske punavein, aga Gamay marjad korjatakse Saône jões kallastele jäävate veiniaedade kõrgematelt ning kivisematelt nõlvadelt, kus marjad küpsevad välja veidi kauem ja seetõttu on veinil karakterit ning struktuuri mõnevõrra rohkem.

Kui klaas värsket veini on mõtted toidule viinud, siis menüüst võib Beaujolais Nouveau juurde valida igapäevaseid roogasid, mida pakuvad ka Lyoni bistrood: hautised, vorstikesed, pirukad ja miks mitte ka maailmas väga populaarse Itaalia köögi levinumaid saadikud: pitsa, lasagne ning lihapõhised pastaroad. Traditsiooniliselt süüakse Beaujolais Nouveau veini kõrvale lahtist pirukat ehk quiche’i, olgu see siis sibulapirukas või tänavuse erakordse seeneaasta puhul miks mitte seenepirukas.

Head uut veiniaastat!
Sinu Alcostore