Prantsusmaalt, Champagne piirkonnast pärineb kuulsaim ja ihaldatuim vahuvein maailmas – šampanja. Champagne’i esimesed veiniaiad rajati roomlaste poolt, kes kasutasid ala peamiselt kriidi kaevandamiseks, mida kasutati ehitusmaterjalina ja piirkonna nimi tuleneb ladinakeelsest sõnast campania (tõlkes: maakoht). Kasvatatakse peamiselt kolme marjasorti: Pinot Noir, Pinot Meuniere ja Chardonnay. Valmistatakse nii valget kui ka roosat vahuvein, mida võib kokku segada erinevate aastakäigu veinidest ja parimatel veiniaastatel tehakse ühe kindla aastakäigu šampanjat . Lisaks eristatakse etiketil terminitega kasutatud marjasorte, mida šampanja valmistamisel on kasutatud. “Blanc de Noirs” – šampanja valmistamisel on kasutatud ainult tumedaid marjasorte ja vein võib olla nii roosat kui valget värvi; “Blanc de Blancs” – valget värvi šampanja valmistamisel on kasutatud ainult heledaid marjasorte. Kuigi teoreetiliselt võib seda teha viiest erinevast heledast marjasordist, samas kasvatatakse teisejärgulisi sorte Champagnes vaid 1,5% ulatuses, siis on Blanc de Blancs šampanja sisuliselt Chardonnay marjasordist valmistatud vahuvein. Kui Blanc de Noirs tüüpi šampanja on veidi täidlasema ja maskuliinsema stiiliga, siis Blanc de Blancs šampanja on oma karakterilt veidi delikaatsem ja kergem ning aroomis-maitses on tunda vihjeid heledatele luuviljadele ja prantsusepärastele küpsetistele.