Konjakite maailm võib esialgu äärmiselt keeruline tunduda, kuid kõik taandub ikka ja alati sellele põhilisele – maitsele. Konjakite maitse sõltub aga sellest, millisest veinist on jook destilleeritud ning millises vaadis ja kui kaua on naps aega veetnud. Need kaks detaili – vein ja vaat – muudavadki konjaki jumalikuks või vastupidi. Konjakimaailmas tähistatakse kvaliteediklasse kahel moel. Esiteks tähekombinatsioonidega, mis märgivad konkreetses konjakis olevate desillaatide noorimat vanust: VS tähistab, et noorim konjak selles segus on laagerdunud kaks aastat, VSOP puhul neli aastat ja XO tähisega konjakite noorim konjak segus juba kümme aastat. Konjakiseaduse teine kvaliteediklass Fine Champagne märgib aga, millisest piirkonnast on pärit viinamarjad ja vein, millest konjakit ehk eau de vie’d (eluvesi) destilleeritud on – vastavalt siis Grande – ja Petit Champagne. Fine Champagne kirje saab konjakisildile lisada ainult juhul, kui valmistamisel on täidetud tingimus, st. vähemalt 50% konjakist peab sisaldama Grande Champagne piikonna eau de vie´d ja ülejäänud Petite Champagne osa. Näiteks Remy Martin Fine Champagne XO konjakil on Grande Champagne osakaal 85% ja Petite Champagne 15%. Sellised konjakid on aromaatsemad ja maitseküllasemad. Remy Martin on Fine Champagne konjakite tootmisele keskendunud ja see kiri on ka pudelite etikettidel alati välja toodud. Ainult umbes 17% kogu konjakitoodangust, mis tarnitakse Cognaci maakonnast, kannab nimetust Fine Champagne Cognac.